Meist
Oleme samojeedi koeri imetlev pere Põhja-Eestis ning esimene selle tõu esindaja liitus meiega aastal 2013.
Meie huvi samojeedi koerte vastu tekkis kuidagi salaja, aga väga sihikindlalt. Enne samojeedi koertega kohtumist ei teadnud me, kas me üleüldse oleme nn koerainimesed ning meil puudus igasugune plaan endale koer võtta. Samojeedi koera olemasolust ei teadnud me samuti midagi, mulle meenub vaid, et sügaval vene ajal 70-ndate lõpus või 80-ndate alguses elasid Jänedal kolm sellist armast valget naerusuist koera, keda me lastena läbi aia sasimas käisime ja kohalik rahvas teadis rääkida, et need on siberi laikad.
Ühtäkki 2013 aastal hakkasime me neid siberi laikasid nägema kõikjal, nii oma kodu lähedal kui kaugemal, küll vastu jalutamas, autodes istumas, koduõuedes haukumas või mööda jooksmas ning iga uue kohtumisega heldisid me südamed järjest enam. Asusime uurima, mis tõuga täpsemalt tegu on ja nii tuligi välja, et see ei olegi siberi laika, on hoopis samojeedi koer 😊
2013 aasta suveks oli meil selge, et samojeedi koer on üdini meie koer, otsuse tegemist aitas lihtsustada ka see, et kuna samojeedi koer on töökoer, keda algselt rakendati kelgukoerana, siis tahab ta palju liikuda ja selleks, et mitte laisk olla ja jalutuskäike muudkui kaugemasse tulevikku lükata, oli meil just üht sellist utsitajat vaja.
Peale otsuse tegemist asusime koheselt kutsika otsingutele ja nii selguski, et kennelis Lumeingel sündisid jaanipäeval kutsikad ning et omanikku ootas veel üks kena samojeedi neiu, keda siiski ainult kaasomandisse pakuti. Kaasomand tähendas seda, et kennelil oli õigus selle koera esimesele pesakonnale juhul kui teda aretuses kasutada plaanitakse. Meile see sobis, sest olime ju kõiges koertega seonduvas täielikud võhikud. Koertenäitustel käimise suhtes, mida leping ette nägi, olime küll skeptilised, aga uskusime, et küll saame ka sellega hakkama kui kenneli kasvatajad Katrin ja Margus meile nõu ja jõuga abiks on. Näitustel osalemine oli vajalik selleks, et koer saaks erinevatelt kohtunikelt hinnangud, kas tema välimik ja iseloom vastavad tõu standardile, nii et lisaks ettenähtud terviseuuringutele oleks kasvataja teadlik, kas seda koera saab üldse aretuses kasutada.
Nii liituski meie perega samojeedi koer Lumeingel Queen of my Heart, kes sai meie poolt nimeks „Queeny“. Tuleb tõdeda, et Queeny oli meil paras pähkel, kes proovis ja proovib veel nüüdki aeg-ajalt välja näidata, et just tema on tegelikult peres boss. Kui talle siis meelde tuletada, et päris nii need asjad ikka ka ei ole, siis tundub, et ta on isegi õnnelik, et bossiks olemisega kaasnevad kohustused tema õlult ära võeti ja seda taibates naudib ta täiega koeraks olemise rõõme. Siiski selleks, et me võhikutena kutsika kasvatuses omadega rappa ei läheks, otsustasime minna kutsikakooli treener Kei Kvarnstrom juurde, kes osutus suurepäraseks õpetajaks. Selgus, et Queeny on väga tark koer. Kui üldiselt puudub samojeedi koertel soov pikemaajaliselt millelegi keskenduda ning nad kaotavad kiiresti huvi, siis temal juba seda vastupidavust jätkub. Ka uusi käsklusi ja trikke õppis ta kutsikaeas ning hiljemgi väga kiiresti, isegi käsu peale saba liputamise õppis selgeks, mida meie teine koer Nayla pole siiani selgeks saanud 😊 Kuigi tänu suurele haukumissoovile oli tema jaoks kuulekuseksami uks suletud, kus eksami sooritamise ajal haukumise eest disklahvi saab, siis rallikuulekuses, kus haukumine küll mõne miinuspunkti tõi, kuid ülesanded edukalt läbiti, sooritas ta koos koerajuhiga, kelleks oli Koit, eksamid klassides RK1 ja RK2 ning võib osaleda rallikuulekuse tasandil RK3.
2016 aastal, kui Queeny hakkas saama kolme aastaseks, muutus ta kuidagi nukrameelseks ja tundus, et ta on kõige vastu huvi kaotamas, ainult autoga reisimine ja trennis käimine olid veel need, mis teda elevile ajasid. Kui me sellest Lumeinglite kasvatajatele rääkisime, siis küsis Katrin kohe, kas me teist koera juurde ei taha võtta. Tegime kiire perekoosoleku ja juba me ka vastasime, et jah, tahame küll! Nii lisanduski 2016 aastal meie perre samojeedi tüdruk Lumeingel Lumepilveke, kes sai meie poolt nime „Nayla“. Ka tema liitus meiega kaasomandi põhimõttel. Selleks ajaks olime hakanud juba ka nautima koertenäitustel käimist, seega ootasime huviga, millise kutsika kasvatajad meile annavad.
Foto: Ingrid Masing
Nayla oli algusest peale üks suur rõõmusäde ning tõi lustliku meele tagasi ka meie nukrutsevale Queenyle. Ka Nayla läbis Kei kutsikakooli, mida võime julgelt soovitada kõikidele kutsikaomanikele.
Sealt edasi on läinud meie elu koos koertega täistuuridel. Muudkui aga näitused ja muud sõidud. Meie koertele meeldib reisida nagu meilegi ja me võtame nad kaasa kõikjale, kuhu saab. Queeny tõenäoliselt istuks ise roolis kui see võimalik oleks, ta armastab tohutult autosõitu. Naylale väga kiirteed ei meeldi, aga kui tõime ta transpordipuuri autosalongi, siis sai ka see olukord lahendatud.
Kui Queeny on pigem sporditüdruk, siis Nayla on tõeline näitusehai, kes igas näitusesaalis tunneb ennast nagu kala vees ning kiire elegantsiga jõudis ta lisaks ihaldatud rahvusvahelisele tšempiontiitile C.I.B veel ka 10 riigi tšempioniks, noppides järjekordseid võite kõrgelt hinnatud rahvusvahelistel koertenäitustel. Kui koroona poleks vahele tulnud, siis ei oska isegi mitte arvata, kuhu ta jõudnud oleks. Ka Queeny sai näitustel olulisi võite, pälvides Baltimaade tšempioni tiitli ning jõudes veteranklassis suisa Eesti Võitja 2021 aasta näitusel Veteran BIS-2 kohale (kõikide koeratõugude veteranvõitjate omavaheline lõppvõistlus), kuid näitustel käimine pole siiski päris tema teema, talle lihtsalt ei meeldi eriti see näitusemelu.
Foto: Siiri Kumari
2021 aasta alguseks jõudsime otsusele, et soovime ennast veelgi rohkem selle harukordse tõuga siduda ning anda omapoolne väike panus samojeedi koerte tulevikku, nii me läbisimegi kasvatajakoolituse ning 15.06.2021 sündis kennel Pilvehaldjas.
Meie eesmärk on säilitada nende kaunite koerte välimus ning kasvatada terveid, tugevaid ja rõõmsameelseid koerakutsikaid, et anda headele inimestele võimalus leida tee samojeedi koera südamesse.
Oleme siiralt tänulikult kennelile Lumeingel, kes meid kogu sellel teel on juhendanud ning alati abiks olnud. Kuna meie esimese pesakonna ilmaletooja on Nayla, siis pärinevad meie juured just sellest kennelist ja me püüame endast anda kõik, et nad meie üle uhkust saaksid tunda.
Koit ja Mare